Uks avanes ning vastu paistis lai, pikk ja valgusküllane koridor. Paulo hakkas mulle järjest korterit näitama. Vasakule jäi magamistuba kahe voodiga. Ruumis oli lisaks kahele korraliku uue madratsiga voodile veel kaks öökappi, kirjutuslaud tooliga ja riidekapp. Magamistoal oli ka aken, kust punaste kardinate vahelt immitses valgust sisse. Kohe selgus ka see, et see valgus paistab vannitoast ja selle aknast. Magamistoa näol oli siis taas tegemist korterisisese toaga, mille mattklaasidega aken avanes vannituppa. Aga selle akna vastas oli omakorda vannitoa suur aken, millest valgus magamistuppa paistis. Vannituba ise oli kitsas, aga viisakas. Siin on üsna tavapärane, et vannitubades on ka bidee, niisamuti ka selles korteris. Vannitoa aken avanes terrassile, millele oli koridorist ka juurdepääs. Korteri juurde kuuluv terrass (ca 2,5 x 4 m suur) avanes sisehoovi, kust küll erilisi vaateid ei avanenud, aga samas kellelgi ei olnud võimalust ka terrassi suunas vahtida, kuna sisehoovi avanenud ülejäänud korterite aknad olid mattklaasidega. Terrassile pidi päike paistma hommiku poole ning seal oli ka laud toolidega. Ilmselt ideaalne õues einestamiseks. Sisehoov ise oli suhteliselt väike, ca 4 x 6 meetrit? Terrassile avanes korterist lai ja kõrge lükanduks, samuti avanes korteri koridorist terrassile suur aken. Võis öelda, et selle koridori näol oli tegemist korteri kõige valgusküllasema ruumiga, kust läbi oranžide õhukeste kardinate paistis soe ja õdus valgus. Olles selle imelise valgusega ruumi läbinud, jõudsime elutuppa. Sellel oli üks kõrgel asuv aken, kust siiski päevavalgust sisse paistis, kuid vaadet ei avanenud. Mitte ideaalne, aga siiski aken! Toas oli diivan, tavaline kõrge avatud riiul ja natuke moodsat IKEA mööblit (söögilaud toolidega, telekalaud, suur ruudukujuliste avadega riiul), põrandal punane vaip. Üldmuljelt ok. Ja siis veel viimane ruum sellel üsna pikliku kujuga korteril - köök. Köögis oli olemas kõik eluks vajalik - valamu, külmik, pliit, mikrolaineahi, pesumasin, laud toolidega, köögikapid. Tegelt - üks salaruum oli veel - sahvrilaadne ruum, mida oleks võinud ideaalselt panipaigana kasutada. Üldmuljelt väga viisakas ja ok korter. Kokku 60 ruutmeetrit!
See oli päris naljakas, kuidas korterit näidanud mehe ema igal pool kaasas käis ja muudkui rääkis ja rääkis. Portugali keeles muidugi. Ta väga siiralt vaatas mulle koguaeg otsa ja rääkis, ja jätkas ka pärast seda, kui ta poeg talle mitu korda ütles, et ma ei räägi portugali keelt :) Imearmas vanem naisterahvas. Lisaks hängis meiega kaasas ka üks vahva väiksemat kasvu, aga väga energiline peni, kes mööda parketti ringi klõbistas ja paigal üldse ei püsinud. Väga vahva kutsa, sõbralik. Tegin ikka paid ära ja sain enda meelest temaga sõbraks.
Paulo ütles, et tal on tegelt üleval korrusel veel üks korter, mida ta üürib, mis on hoopis teistsugune ning 400 euri. Otsustasin ka selle üle vaadata. Läksime korrus ülespoole, mil oli ka selle maja viimane korrus. Penthouse korter põhimõtteliselt. Poole trepi pealt enne vahemademele jõudmist oli juba väike nö väravake, mis käis lukku. Üles korrusele jõudes selguski, et köök ja muud väikesed lisaruumid jäävad ühele poole trepikoda ja magamistoad teisele poole trepikoda ning väravake vahepeal oligi selleks, et privaatsust lisada ülemise korruse elanikele. Üleval oli palju moodsam köök, kaks eraldi magamistuba ning palju valgust. Akendest avanesid mõned päris vaated punastele katustele. Hahaa, ja ühes magamistoas nägin ma midagi liikumas. Mulle tundus, et see võis hiir olla!
Mu süda kuulus juba alumise korruse korterile. Teadsin, et tahan seda! Sellel olid küll mõned väikesed miinused, kuid see nägi välja nagu kodu. Nagu minu tulevane kodu terveks Porto aastaks! Ja selle hind oli üle mõistuse hea! Vahepeal, alla korrusele naastes, oli välja ilmunud ka üks vanem härrasmees, keda Paulo tutvustas mulle kui oma isa. Ja härra loomulikult hakkas minuga ennastunustavalt jutustama. Portugali keeles muidugi :) Ka tema ei teinud kuulmagi oma poega, et ma ei räägi portugali keelt :D Ilmselgelt pean endale keele kiirelt selgeks tegema! Ütlesin, et soovin kohe korterisse sisse kolida, arutasime rahaasjad läbi ning ütlesin, et lähen ja räägin veel igaks juhuks oma sõbrannaga, aga, et naasen poole tunni pärast ning tõenäoliselt võtan korteri ära! Mõeldud-tehtud. Sara kodu asus mu uuest võimalikust kodust vaid mõned majad eemal ning kablutasin tema juurde tagasi, et oma tulevase elukaaslase - Kaisaga aru pidada. Loomulikult ei olnud teda netis, närvitsesin natuke. Krt olulisel hetkel, kui pidin nii suure otsuse vastu võtma ei olnud mitte kedagi netis kellega asja arutada. Mis mõttes nagu! Helistasin Kaisale ja rääkisin kõik ära, mida nägin ja ütlesin, et see on See! Tundub, et müüsin maha, sest sain nõusoleku diil lõpuni viia. Hell yeah!!!
Edasi läks kõik juba üsna kiirelt. Paulo sai raha, mina sain kviitungi ja kaks komplekti võtmeid. Lepingut me ei teinudki, ausõna peale sai kokku lepitud. Mis mulle iseenesest sobib, seda enam, et terve pere tundus väga siiras ja usaldusväärne. Paulo koos oma vanemate ning koeraga elab ise minu kõrvalkorteris ning neil on ka aed. Ma ei tea, kuidas see reljeef siin selle majaga kokku kõlab, aga põhimõtteliselt on siin hoone kolmanda korruse (eesti mõistes) kõrgusel neil aed, mis kulgeb kuhugi kaugustesse minu elutoa ja köögi kõrvalt. Seal kasvavad neil lausa mingid madalad puud ja roosipõõsad ja ilus roheline muru ja värki. Müstika! Nende korteri mattklaasidega aknad avanevad meie ühise sisehoovi suunas, aga need aknad on neil kinni. Rohkem ei ole siin kedagi, kes minu ja Kaisa privaatsust võiks mingilgi viisil häirida.
 |
| 60 ruutu korterit on päris lahmakas :) |
 |
| Leidsin netist mingi kaardi, kus on märgitud Porto vanalinna (downtown) piir. Näitamaks teile, kui kesk(vana)linnas ma ikkagi elan, märkisin teile oma kodu rohelise mummuga. |
 |
| Ja et te aru saaks, kui suur Porto linn tegelt on, siis siin kaardil on Porto märgitud kollaka alana :) |
Esimese käigu oma uuest kodust tegin hoopiski toidupoodi ja ostsin natuke head-paremat kokku ja tassisin oma uude koju. Siis läksin juba Sara juurde ja rääkisin talle uudisest. Tal oli siiralt hea meel ning kutsusin teda ka kohe endale külla. Olin oma uue kodu üle nii uhke! Kolisin oma kohvri ja muu pagasi mõned majad linna poole ning kohal ma olingi. Sara vaatas mu uue pesa üle ning nõustus, et olin hea diili teinud. Rääkisime natuke veel juttu ning siis kiirustas ta juba sõpradega välja, mina jäin oma uut kodu imetlema. Pidin nendega hiljem ühinema, kuid vaid plaaniks see mul too õhtu jäigi. Umbes kesköö paiku tuli mulle hoopis inspiratsioon külla ja ma hakkasin mööbeldama. Mul oli visioon - otsustasin hõivata läbikäidava elutoa. Tassisin diivani minema ning tõin magamistoast asemele ühe vooditest. Tirisin ka muud asjad toas totaalselt ringi ning tundsin, et nüüd on juba peaaegu õige. Magama läksin hea tundega. Mu ümber oli täielik vaikus, ei mingit tänavamelu ega liiklusmüra ... mmm ... paradiis!
Hommikul ärkasin selle peale, et ...
<JÄTKUB>
2 comments:
tee ikka mingisugune leping kah. see, et see perekond paistab siiras ja usaldusväärne ei tähenda midagi.
Jep, mina kui harilik kahtlustav ja paranoiline eestlane nõustun Evelyniga. Aga minu positiivne pool on sinu üle rõõmus nagu kutsikas :D
Post a Comment