Gastronoomia

Tahaks kirjutada kõigest ja ei millestki. Teemasid on, aga nö puhkuse meeleolus olles tundub mõtete koondamine hirmväsitav. Sellele vaatamata, annan endast parima.

Võtame nt toidu. Te ei kujuta ette, kui tüütu on käia poes nii, et silte vaadates mitte midagi ei jaga. Alles eile üritasin siin piima osta ning lõpuks loobusin, sest ei leidnud mingeid rasvaprotsente üles. Teate küll, nagu Eestis oleme harjunud, et 2,5% või 3,5% jne. Siin on antud küll mingi rasvasisaldus 100 ml kohta, aga see ei aidanud mind eile palju edasi. Otsustasin loobuda ja teine kord veel proovida. Sellest ma ei hakka üldse rääkima, kuidas siin müüakse ainult mingeid kauaseisvaid piimasid, mis on jumal teab millest tehtud, säilivad jumal teab kui kaua ning asuvad loomulikult tavalises vahes, mitte külmletis. 

Ükskord ostsin kõige odavamaid jogurteid, mida poes nägin ning kodus olles hakkas mulle kohale jõudma, miks nad nii odavad on. Tundub, et on mingi jogurtimoodi ollus, milelle on siis lihtsalt maitseainet or sth lisatud. Ma ei teinud probleemi, kui kookose jogurt ja ka banaanijogurt heledad olid, aga kui ma nägin, et maasikajogurt ei olegi roosa, siis ma otsustasin, et nii ikka ei lähe ja vähemalt jogurti pealt ma tulevikus kokku ei hoia :)

Kohalik jäätis mulle meeldib. Eriti meeldib mulle, et ta on pehme. Ka otse sügavkülmast võttes võid lusikaga kohe sobiva koguse endale magustoidupokaali tõsta. Eestis on jäätise tekstuur teine. Koostis siis ilmselt ka natuke, sest Eestis pidi alati jäätise tõstma mingi 5-10 mintsaks külmast välja ja siis elu-eest endale noaga mingit kangi saagima. Ja ometi ma ei usu, et siin sügavkülm ei külmeta, vaid usun, et midagi on lihtsalt jäätise sees teistmoodi. Aga maitse on hea!

Hinnad on siin Eestiga võrreldes suht samad. Ilusad sealihaviilud saab kätte 2,89.- euri kilo. Aaaa... ükskord juhtus nii, et vahtisin jälle lihaleti juures ringi (tooted on tavaliselt eelnevalt pakendatud) ja märkasin ühte pakki nelja ilusa sealiha tailõiguga (346 grammi) ning hind kleebise peal 0,34.- eurot. Mõtlesin, et krt mis nüüd siis, selline sealiha ainult kilohinnaga 0,99.- eurot? Proovisin leida sama sildiga toodet, et veenduda kaubas - arvasin, et tegu võib olla vale toote sildiga. Aru ma muidugi ei saanud, mis sildil kirjas oli. Lõpuks, targemaks saamata, otsustasin siiski oma õnne proovida ning lihatootega kassast läbi minna. Minu õnneks ei kottinud kassiiri üldse mingi odav liha ega vale silt. Ma arvan, et ta ei märganudki ning koju jõudsin imeodava lihaga ning kodus googli tõlkega selgus, et olin soetanud sea seljakonte :) Igastahes leidsin süsteemis augu! Olen ka hiljem vaese tudengina paar korda vea lootuses lihaletis ringi vaadanud, aga seni pole õnne taas kohanud. Hindadest veel: hakkliha on ca 4,50.-, kanarümp on 1,99.- euri, veiseliha alates ca 5,50.- euri. Šampinjonikilo ca 5-6 euri. Kalaletid on siin rikkalikud, suured krevetid maksavad nt 10 euri kilo. Suhkur on pmt sama hinnaga mis Eestis. Pakivein on alates 0,99.- euri liiter ning pudeliveinide hinnad hakkavad euro ja pudinad peale.

A no lisaks on siin igast muud poppi kraami, mida ma pole veel päris enda jaoks avastanud, aga pean ikkagi hakkama. Nt see kuivatatud bacalhau kala. Ma ei tea, kas tal on mingi eestikeelne nimetus ka või mitte... Igastahes, nad müüvad seda poodides enamasti lahtilõigatud ning kuivatatud kujul. See seisab neil lihtsalt riiulis. Ükskord võtsin oma kurvi ühest vahest teise nii hoogsalt, et takerdusin kleitipidi selle kala nurga otsa. Oli päris piinlik ja naljakas, õnneks vabanesin kala kuivanud haardest kiiresti ja kadusin tuhatnelja järgmisesse vahesse. 

Ja siis nad müüvad siin palju küülikuid, või noh küülikurümpasid. Kilo on 4.- euri. Jänes - vabandust, ilmselt ikka küülik, on loomulikult koos peaga (ja silmadega!!!), et keegi ekslikult ei arvaks, et tegu mõne muu loomaga olla võiks. Tundub küll natuke õõvastav pühadejänkut väiksemaks tükeldada ja sööma hakata, kuid olen võtnud pähe, see jäneseprae asi varsti (jah, lähitulevikus) siiski ära proovida. Ma loodan, et ta mind nende silmadega väga pikalt ei jõllita. Mis nendega üldse teha - välja koukida? Kogu peast üleüldse kiirelt vabaneda?

Samuti müüakse siin odavalt erivärvi läätsesid, oalisi ja kikerherneid jms. Pean nende jaoks ka miskid head retseptid leidma. Võite soovitada ka! 

Eelmine sügis olid siin Maari ja Sigrid ja mul on viimase blogist meeles, et nad leidsid siin vene poe. Võite vaid ette kujutada, millised neelud mul käisid hapukoore järele, sest siin sellist asja ei müüda. Ja oma imestuseks olen avastanud ka, et nad ei müü siin mingit hommikupudru materjali. Ainus, mis ma leidsin olid kaerahelbed ja needki olid neil vist siin müügil ideega neist küpsiseid teha. Aga muidu on täielik ikaldus, isegi mingeid kiirpudru variante ei müüda. Söövad siin hommikuti vist ainult maisihelbeid ja müslit. Igastahes tuli mulle meelde Sigridi postitus ning uurisin ka kohe talt, kas ta mäletab, kus see pood siin asus. Sain piirkonna teada ning asusin otsingutele, kuid kahjuks lõppesid need tulutult. Tulin nördinult koju. Õnneks aitas mind välja jälle google (põhi töövahend mul siin, loomulikult armastan ka google translate'i ja google maps'i) ning andis mulle vene poe otsingu vastuseks kaks kodule üsna lähedal asuvat aadressi. Esimesel kahjuks ei asunud midagi. Või noh, maja oli, aga sisu polnud. Aga teine aadress - suutsin sellelt lõpuks ka õige maja tuvastada - viis mind paradiisi. Astusin ca 45 ruutmeetrisesse ostusaali ning mind tervitati loomulikult vene keeles! Naeratasin ja vastasin samaga. Ja pmt kogu poesoleku aja ma enam seda totakat irvet oma näost ära ei saanud. Te ei kujuta ette, kui hea oli käia neis neljas vahes ja päriselt aru saada, mis on toodete peale kirjutatud, millega tegu on ja milleks kasutada. Õndsus. Ja ma sain sealt tatart!!! Valik oli suur, vähemalt 7 erineva tootja tatar ja mina, järsku ülipatriootiline, loobusin kõige odavamast ning võtsin tatra, mille oli pakendanud AS Haljas (3 euri kg). Jaaa, nii oligi :) Ja kui te oleks näinud, millise naeratusega ma vaatasin väikest valge-kollase-oranžiga neljakandilist pakki, mille peale oli puhtas eesti keeles ja kõige suuremalt kirjutatud "Söögisooda" :D Imeline! Seal müüdi ka nt heeringat, pelmeene, tuttavaid maitseaineid, hapukoort, keefiri, barankasid jms. Ja tunne oli hea, kui ma pärast venekeelset dialoogi kassas väljusin koduste toiduainetega ja võtsin suuna korteri suunas. Vene pood asub Portos: Rua Ricardo Jorge 39B.