Ma ei ole viimastel aastatel väga suur jõulude fänn olnud, kuid sel aastal olen eriti varajane ja elevust täis. Ei tea, kas Portos on õhk teistsugune või tunnen lähedastest puudust, kuid võin pooleldi punastades öelda, et panin esimesed pühadetulukesed oma uues kodus üles juba eelmisel nädalavahetusel. Sobivate tulukeste jaht linna peal oli muidugi omaette ooper. Lõpuks, olles pettunud hiinakate valikus, olin sunnitud ostma sobivad Ikeast ja Jumbost. Samas, ei kahetse põrmugi tehtud kulutusi. Lisaks põletan usinalt küünlaid. Võib öelda, et meeleolu pesakeses on tihti väga romantiline :) Advendikalendri ostsin juba novembri alguses, ilusa põhjapõdra näolapiga. Rudolf punase ninaga. Kui ema seda skaipi vahendusel nägi, siis ta naeris. Ok, võibolla on natuke lapsik, kuid mulle meeldib. Positiivseid emotsioone sisendav. Ja möödunud laupäeval, 23. novembril, sõin esimese šokolaaditüki ära. Kuukujulise. Number 24 alt. Sest alustasin nende söömist tagurpidi, sest tänavu tulevad jõulud minu jaoks varem. Palju varem. 16. detsembril :) Eile oli luugikese taga päkapikk, täna südameke. Luban, et viimase šokolaaditüki (huvitav, mis kujuline?) number 1 luugi tagant teen pooleks ja jagan ;)
2 comments:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10153546759450377&set=a.379149410376.356183.212641675376&type=1
Why so cruel?
Post a Comment